ee gb

Euroopa ja Eesti turism 2015, EAS-i statistika

EESTI JA EUROOPA TURISM 2015
Vaata kogu uuringut siit .PDF versioonis

EUROOPA TURISM
• Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 2015.a. kokkuvõttes välisturism
kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer, märts 2016). Seega on perioodil 2010-
2015 kõigil aastatel välisreisid maailmas kasvanud 4% või veidi rohkem. UNWTO esialgsetel andmetel tehti 2015.a. kogu maailmas 1,18 miljardit ööbimisega välisreisi – see on 50 miljonit reisi rohkem kui 2014.a.
Reiside arv Euroopasse kasvas 5%, jõudes 609 miljonini. See teeb 28 miljonit reisi rohkem kui 2014.a.
ehk arvuliselt üle poole kogu maailma turismi kasvust. Reiside arv (Põhja- ja Lõuna-) Ameerikasse ning
Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda kasvas samuti 5%. Reiside arv Lähis-Idasse kasvas 3%, kuid reisimine
Aafrikasse vähenes 3%.
Euroopas saavutasid 2015.a. häid tulemusi kõik piirkonnad: reiside arv Lääne-Euroopa piirkonda
kasvas 3%, Lõuna-Euroopasse 5%, Põhja-Euroopasse 7% ning Kesk- ja Ida-Euroopasse 6% (kuna aga
Kesk- ja Ida-Euroopa oli Euroopas ainuke piirkond, kuhu reisimine 2014. aastal vähenes, tähendas 6% kasv seda, et 2015. a. kasvas reiside arv sellesse regiooni uuesti 2013. a. tasemele).
• Maailma turisminõudlust mõjutasid eelkõige ebatavaliselt suur valuutakursside kõikumine, nafta hinna
langus ja turvalisusprobleemid. Kuna neil teguritel on erinevate riikide arengutele erinev mõju, ilmnes
2015.aastal erinevate sihtkohtade vahel rohkem erisuunalisi arenguid kui tavapäraselt.
• Häid tulemusi seostab UNWTO muuhulgas sellega, et kasvasid selliste oluliste lähteriikide nagu USA ja
Suurbritannia elanike kulutused välisreisidele (vastavalt 9% ja 6%), mis kajastab nende riikide majanduse
ja valuuta tugevust. Samuti jätkus Hiina elanike reisikulutuste kiire kasv, millest lõikasid kasu paljud
maailma sihtriigid. Euroopa suurima turismituru Saksamaa elanike reisikulutused kasvasid 2%; teistest
olulisematest Euroopa turismiturgudest näitasid kasvu ka Itaalia (+2%), Hollandi (+3%), Norra (+9%),
Rootsi (+12%) ja Hispaania (+16%) elanike reisikulutused. Märkimisväärselt vähenesid aga Venemaa
elanike välisreisid (rublades arvestatuna vähenesid nende kulutused välisreisidele aasta kokkuvõttes 30%, kusjuures iga kvartaliga langus isegi süvenes). Samas nähtub ülaltoodud andmetest, et valdav osa
Euroopa riike kompenseeris tugeva languse Vene turistide arvus muude turgude kasvuga.
• UNWTO prognoosi järgi kasvab 2016.aastal välisturism kogu maailmas ja Euroopas 3,5%-4,5%.

EESTI TURISM
Eesti majutusettevõtetes peatus 2015.a. 3,1 miljonit turisti ehk 0,8% rohkem kui 2014.aastal.
Siseturiste oli majutusettevõtetes 1,18 miljonit (7% rohkem kui 2014.aastal). Majutatud välisturiste oli 1,93 miljonit (2,7% vähem kui 2014.aastal).
Sise- ja välisturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 5,8 miljonit ööd (0,5% vähem kui 2014.a.).
• Siseturistide veedetud öid oli 2 miljonit (kasv 6%), välisturistide veedetud öid oli 3,77 miljonit (langus 3,8%). Selle tulemuse poolest sarnaneb Eesti Soomega, kus Vene turu tugeva languse tõttu vähenes välisturistide veedetud ööde arv 2015.aastal 3,6%.
Siseturistide ööbimiste arv jõudis kolmandat aastat järjest uue rekordini. Kui välisturistide
ööbimised jõudsid perioodil 2010-2014 viis aastat järjest igal aastal uue rekordini, siis 2015.a.
tulemus jäi veidi alla isegi 2012.aasta tulemusele. See tuleneb eelkõige Vene turu tugevast
vähenemisest, kuid oma osa oli ka Soome turu väiksel langusel, eelkõige I poolaastal (langus oli aasta
kokkuvõttes küll vaid 0,7%, kuid Soome turu suure osatähtsuse tõttu mõjutas see siiski üldtulemust
negatiivselt). Kuigi paljude muude välisriikide turistide ööbimiste arv kasvas, kattis see kasv arvuliselt vaid väikese osa Vene turistide ööbimiste langusest. Nagu näitab joonis 2, kattis ka siseturismi kasv arvuliselt vaid veidi üle poole Vene turu langusest.
• Tulenevalt siseturismi kasvust ja välisturismi vähenemisest kasvas siseturistide ööbimiste osakaal
34,8%-ni kõigist majutusettevõtetes veedetud öödest (2014.aastal oli see 32,5% ja 2013.aastal 31,8%).
Soome ja Saksamaa turu osatähtsus kõigist ööbimistest jäi 2014.a. tasemele (Soome 29% ja Saksamaa
4,2%), Läti osakaal aga kasvas veidi (2,9%-lt 3,4%-ni). Vene turistide osakaal aga vähenes teist aastat
järjest. Kõrgeim oli nende osakaal 2013.aastal (11,8% kõigist majutusettevõtetes veedetud öödest),
1 2014.a. vähenes reisimine Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonda 6%. Piirkonna kui terviku negatiivne tulemus oli 2014.aastal olulisel määral seotud Venemaa ja Ukraina konfliktiga, mis tunduvalt vähendas mõlema riigi puhul nii sissetulevat kui ka väljaminevat turismi.

EESTI TURISM 2015 (uuendatud 16.03.2016)
2015.aastaks aga vähenes see 6,8%-ni. Seega oli 2015.aastal nende osakaal veedetud öödest umbes
sama suur kui 2010.aastal.

SISSETULEV TURISM
• Kui võtta arvesse ainult välisturistide ööbimised, kasvas Soome turu osatähtsus sissetulevas turismis
veidi: kui 2012.-2014.a. moodustasid nende ööbimised 43% kõigist majutusettevõtetes veedetud
välisturistide ööbimistest, siis 2015.aastal 44,5% (joonis 5). Vene turu osatähtsus vähenes uuesti 2010.a.
tasemele: seni rekordilisel 2013.aastal moodustasid nende ööbimised 17,4% välisturistide ööbimistest,
2015.aastaks aga vähenes see näitaja 10,4%-ni välisturistide veedetud öödest. Saksamaa ja Läti turuosa
kasvas veidi (Saksamaa osatähtsus jõudis 6,4 protsendini ja Läti osatähtsus 5,2 protsendini). Suuruselt
viienda turu – Rootsi – turuosa aga jäi 2014.a. tasemele (moodustades 3,8% välisturistide ööbimistest).
Välisturistide ööbimiste arv vähenes eelkõige puhkusereiside vähenemise tõttu, samas ööbimised
tööreisidel kasvasid (joonis 6). Välisturistide ööbimisi puhkusereisidel oli 2,5 miljonit, võrreldes
2014.aastaga vähenes nende arv 139 222 võrra ehk 5,3%. Välisturistide ööbimisi tööreisidel oli 812 380,
võrreldes 2014.aastaga kasvas nende arv 30 695 võrra ehk 4%. Välisturistide ööbimisi muudel reisidel oli 462 433, võrreldes 2014.aastaga vähenes nende arv 40 565 võrra ehk 8%.
• Välisturistide ööbimiste regionaalne jaotus 2015.aastal oluliselt ei muutunud (joonis 7). Tallinnas veedeti välisturistide ööbimistest 65,5% (2014.aastal 64,8%). Välisturistide ööbimiste langus Tallinnas oli veidi väiksem (-2,7%) kui Eestis tervikuna (kus need vähenesid 3,8%). Pärnus veedeti välisturistide ööbimistest 12,7%, Tartus 4,6%, Ida-Virumaal 3,6% ja Saare maakonnas 3,4% (kõigis oli muutus 2014.aastaga võrreldes marginaalne). Jätkuvalt jagunesid kõige hajusamalt üle Eesti Läti turistide ööbimised (42% ööbimistest veetsid nad väljaspool Tallinna). Teiste naaberriikide – Rootsi, Venemaa ja Soome – turistide ööbimistest oli Tallinnas veidi alla 60% (joonis 9). Suhteliselt palju ööbivad väljaspool Tallinna asuvates piirkondades ka Leedu ja Saksamaa turistid, muudest välisriikidest saabujad aga veetsid üle 80% ööbimistest Tallinna majutusettevõtetes.

Vaata kogu uuringut siit .PDF versioonis!

Ole kursis Saaremaa uudistega

eas_yhevarviline_logo_sinine.jpg KYSK-Sisemin_logo_KodYhisk_toetuseks.jpg Logo_rahandusministeerium.jpg EL_Regionaalarengu_Fond_horisontaalne.jpg EL_Sotsiaalfond_horisontaalne_OIGE.jpg Maakondlikud arenduskeskused
web by Elixir