Läänemere sinimajanduse tulevikku ei kujunda ainult uued tehnoloogiad. Sama oluline on see, kas piirkond suudab luua nende katsetamiseks, kohandamiseks ja kasutuselevõtuks sobivad tingimused.
Sinimajandus hõlmab merel ja rannikul toimuvat majandustegevust, muu hulgas sadamaid, meretransporti, laevaehitust, meretuuleenergiat, kalandust ja vesiviljelust. Nende valdkondade areng sõltub üha enam tehnoloogiatest, mis aitavad kasutada mere ressursse targemalt ja vähendada keskkonnamõju.
MarTe on Eesti ja Läti ühine Horizon Europe’i projekt, milles osaleb partnerina ka Saare Arenduskeskus. Projekt ühendab teadlasi, ettevõtteid, avalikku sektorit ja rannikukogukondi ning uurib, millised takistused pidurdavad merendusinnovatsiooni ja mida tuleks muuta, et uued tehnoloogiad jõuaksid kiiremini kasutusse.
Projekti käigus kaardistati üle 50 meretehnoloogia ja hinnati nende vajalikkust ning kasutusvalmidust Läänemere piirkonnas. Kõige selgemini tõusid esile nutikad sadamad, rohelisem meretransport, autonoomsed lahendused, keskkonnaseire ja digitaalsed tööriistad, samuti kestlik vesiviljelus, meretuuleenergia tugitehnoloogiad ja alternatiivsed kütused. Need ei ole kauged tulevikuteemad, vaid valdkonnad, kus Läänemere piirkond saab juba praegu lahendusi katsetada ja kogemusi vahetada.
„Läänemere piirkond ei pea kopeerima Saksamaa või Põhjamaade arengumudelit. Eesti ja Läti eelis on paindlikkus ning võimalus tuua teadlased, ettevõtted, sadamad ja avalik sektor kiiresti ühe laua taha. MarTe ülesanne on aidata headel meretehnoloogia ideedel jõuda katsetustest toodete ja rakendusteni, mis tugevdavad piirkonna majandust, ilma et areng toimuks merekeskkonna arvelt. Kui osapooled mõistavad, miks midagi tehakse ja kuhu on võimalik jõuda, tekib loodetavasti olukord, kus nende huvid ja tegevused hakkavad üksteist võimendama,“ ütleb MarTe partnerorganisatsiooni Eesti Meretööstuse Liidu teadus- ja arendusnõunik Anni Hartikainen.
Sadamad otsivad uut rolli
Paljud Läänemere sadamad on aastakümneid tuginenud transiitkaubandusele. Senine ärimudel on tugeva surve all. Geopoliitiline olukord, sanktsioonid, kaubavoogude ümberkujunemine ja eemaldumine fossiilkütustest on vähendanud seda osa sadamategevusest, millele varem sai pikalt toetuda.
Muutunud olukord sunnib sadamaid otsima uut rolli. Traditsioonilise kaubaveo kõrval kasvab nende tähtsus meretuuleparkide teenindamisel, uute kütuselahenduste kasutuselevõtul ning tehnoloogiate katsetamisel.
Kuna just sadamas saavad maa ja meri kokku, kujunevad neist üha olulisemad sõlmpunktid, kus kohtuvad energia, tööstus, tehnoloogia ja merekasutus.
Meretuule keerukaim osa ei pruugi olla merel
Läänemerel on tugev potentsiaal taastuvenergia tootmiseks. Eesti ja Läti merealadel on head tuuleolud ning kavandatud arendusalad. Meretuulepargid võivad aidata vähendada sõltuvust fossiilkütustest, tugevdada piirkondlikku energiajulgeolekut ja tuua uut tööd sadamatele, hooldusettevõtetele ning inseneridele.
Meretuul vajab tervet süsteemi: võrguühendusi, piiriülest planeerimist, salvestusvõimalusi, elektrisüsteemi paindlikkust ja võimalusi muuta taastuvelekter näiteks vesinikuks, metanooliks või ammoniaagiks. Samal ajal mõjutavad meretuulepargid ka liikumisteid, kalapüüki, sadamate töökorraldust ja kogukondade suhet oma merealaga.
Seepärast ei ole meretuul ainult energiaküsimus, vaid ka planeerimise ja kokkulepete küsimus. Sadamad võivad siin saada keskse rolli: nende kaudu liiguvad ehituseks ja hoolduseks vajalikud laevad, seadmed ja teenused ning tulevikus võivad need aidata siduda merel toodetud energia maismaa tööstuse ja uute kütuselahendustega.
Mere digitaalne kaksik näitab, mis võib juhtuda
Digitaalne kaksik on lihtsustatult mere virtuaalne mudel, mis koondab eri allikatest pärit andmed ja aitab simuleerida, mis võib erinevate muutuste korral juhtuda.
Läänemere kohta kogutakse palju andmeid, kuid üksikud mõõtmised ei näita veel, kuidas meri tervikuna toimib. Digitaalne kaksik aitab mereseire, satelliidipildid, mõõtmised, mudelid ja prognoosid üheks tervikpildiks koondada.
Hea näide on merejää. Kuigi kliima soojenedes jääb Läänemere jääkate pikemas vaates väiksemaks, ei tähenda see, et kõik talved muutuksid ühtviisi jäävaeseks. Aastatevahelised erinevused on endiselt suured ning ka möödunud, 2025/2026. aasta talv näitas, et isegi lühikese jäähooaja jooksul võib jääulatus olla tavapärane. Seetõttu tuleb põhjapoolsematele merealadele kavandatavate meretuuleparkide puhul jääoludega endiselt väga täpselt arvestada.
Digitaalne kaksik aitab hinnata ka eri arenduste koosmõju. Üks tuulepark või vesiviljelusala võib eraldi tunduda väikese muutusena, kuid mitme arenduse puhul muutuvad oluliseks nende paiknemine, ajastus ja koosmõju.
Sellised tööriistad ei tee otsuseid inimeste eest, kuid aitavad riske paremini hinnata, erinevaid valikuid võrrelda ja merekasutust targemini planeerida.
Läänemere tulevik ei sõltu seega üksnes uutest tehnoloogiatest, vaid ka sellest, kui targalt suudame ühendada teadmised, otsused ning eri osapoolte ja keskkonna huvid.
Artikkel põhineb MarTe projekti meretehnoloogiate kaardistusel ning 13. mail 2026 toimunud veebiseminari ettekannetel.
Änn Jõgi
Horizon MARTE projekti kommunikatsioonispetsialist