ee gb

Värske uuring prognoosib Eestile uue majanduse ajastul suuremat edu kui USA-le

Global Perspectives uuring pani rivvi riikide konkurentsi- ja kasvuvõime uue majanduse ajastul. Uuringu koostajate sõnul ei saa enam riigi tuleviku edu prognoosida näiteks SKP kasvu kaudu, sest sellest palju olulisem on sotsiaalmajanduslik olukord ehk see, kui palju saab elanik oma intellektuaalsed võimed realiseerida.

Riikide tulevikupotentsiaali hindamiseks koostati Indigo hinne, mis annab pildi riigi sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Mida parem näitaja, seda suurem on eeldus õitseda uue majanduse ajastul.

Selgus, et kõige suurem võimalus tulevikus õide puhkeda on majandustel, kus loovus ja innovatsioon on juba praegu kõrgel tasemel. Viiel kõige parema skoori saanud riigil on just selles arvestuses eriti hea tulemus. Edu ootab riike, kes soosivad ettevõtlust ja elukestvat õpet ning investeerivad oma rahva teadmistesse.

Tabelist on näha, et eriti hästi on tuleviku majanduseks valmis Põhjala riigid, esiviisikusse jõudsid Rootsi, Soome ja Taani, peamiselt tänu kõrgele skoorile innovatsioonis ja loovuses ning vabaduses.

Kõige halvem väljavaade tulevikule on riikides, kus praegu käib sõda, valitseb poliitiline segadus ja korruptsioon. Need riigid ei suuda oma majandust nii arendada, et kasv oleks võimalik. Näiteks on Süüria edetabelis tagantpoolt kolmas ja Iraak eelviimane.

Maailma riikide keskmine Indigo hinne on 100. Väga hea tulemus on 170 ringis, väga nõrk 40 ringis. Uuringuga pandi rivvi 152 riiki, mille kohta oli võimalik piisavalt andmeid kätte saada.

Andmed koguti rohkem kui 30 andmeallikast, näiteks Maailmapangast, UNESCOst ja Harvardi Ülikoolist.

Indigo hinne põhineb viiel mõõdikul

  • Stabiilsus ja seadused. Poliitiline stabiilsus, korruptsioonivastane võitlus, valitsuse töö jne.
  • Loovus ja innovatsioon. Haridussüsteem, lugemisoskus, kutse- ja kõrgkoolid, investeeringud teadus- ja arendustegevusse jne.
  • Mitmekülgne majandus. Maavara kasutamine, patendid, intellektuaalse omandi õigus, kaubamärgi õigus jne.
  • Digimajandus. Internetikasutajate arv, mobiilside, ühenduvus maailmaga jne.
  • Vabadus. Pressivabadus, sõnavabadus, demokraatia põhimõtete järgimine jne.

Allikas:

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/12/06/eesti-majandus-kihutab-usast-mooda?utm_source=facebook&utm_medium=wallpost

eas_yhevarviline_logo_sinine.jpg KYSK-Sisemin_logo_KodYhisk_toetuseks.jpg Logo_rahandusministeerium.jpg EL_Regionaalarengu_Fond_horisontaalne.jpg EL_Sotsiaalfond_horisontaalne_OIGE.jpg Maakondlikud arenduskeskused LEADER_logos_UUS2.png
web by Elixir